Esileht


Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik.
Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain 14-aastaselt. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks. Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi, nüüd võtsin juba asja tõsisemalt. Perede arv suurenes, korjemaa paraku mitte, nii vedasingi 96-ndal aastal 12 taru Soodla jõe äärde kanarbikule. Suurepärane meesaak otse metsast on sundinud mind seda igal suvel ikka ja jälle tegema. Tasapisi on laienenud mesila ja täienenud kogemustepagas, mõningaid mõtteid püüan siin Teiegagi jagada.





 Juulikuu on kohe lõppemas, nüüd siis paras aeg teha oletusi tänavuse meesaagi kohta. Suve keskpaik, mesinikul peaks justkui palju tööd ja kiire olema, tegelikult see nii ei ole, ei mingit igasuvist täitunud meekärgede tassimist ega vurritamist. Kuni jaanipäevani tundus olukord väga roosiline tulevat, mesilased lendasid parvedena korjele. Metsvaarika massilise õitsemise lõpuga sai otsa ka nektari kogunemine tarudesse. Järgneva kuu korjeilmad võib ühe käe näppudel kokku lugeda ning tugevaks kasvanud mesilaspered pistsid suure osa tarudesse kogutud varudest nahka. Kärjed söödi isegi sedavõrd tühjaks, et kui mesinik õigeaegselt jaole ei saanud, siis on kuulda olnud isegi mesilaste näljasurmast. Ja seda keset suve!!!
 Siinkohal meenub üks vanasõna - seitse vilja-aastat, seitse nälja-aastat. Kuipalju see paika peab, jääb ajaloohuviliste selgitada, aga alates 2006-ndast aastast on seitsmel aastal olnud tõesti väga head meesaagid. Numbreid ei tahaks ma siinkohal kirja panema hakata, need võivad kohati lausa müstilised tunduda. Neil headel aastatel võis kuulda isegi nii suurejoonelist suhtumist, et kui mesinik alla 50 kilo taru kohta mett sai, siis olevat tegu käpardiga. Ilmataat teeb aga omad korrektiivid ja juba viimase kahe suve saagid enam nii "laia lehte" mängida ei ole võimaldanud. Ennustamine on mõistagi tänamatu tegevus ja nagu eelmiselgi aastal võib augustikuu veel imesid teha, kuigi kipun selles veidi kahtlema ja tõenäoliselt on tulemas on viimaste aastate nigelaim saak.
 20-ndal juulil käisin tarude metsaviimiseks ettevalmistusi tegema ja loomulikult uurisin hoolikalt kanarbikuõite algeid. Perspektiiv tundus häirivalt tagasihoidlik, õisi paistis tulevat suhteliselt vähe ja ebaühtlaselt. Kuigi kuum august võib ka neist vähestest aktsepteeritava saagi välja pigistada, siis väga ma sellele ei panustaks...
 Teema lõpetuseks võib küsida, et kas peaks mee hinda tõstma? No kui, siis saab see tõus olla väga minimaalne, sest ohjeldamatu hinna kergitamine võib üsna kiiresti sundida magusasõpru otsima odavamat kaupa. Maailmas toimib turumajandus - kui on nõudlus, siis tuleb ostjale soovitud toodet ka pakkuda ja kodumaise mee liiga kõrge hinna puhul imporditakse piiri tagant odavamat kaupa. Juba praegu võib Eesti meelettidelt leida "mett", mis pole iial mesilasi näinud...


Lehe sisu täiendatakse vähemalt kord kuus.