Esileht


Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik.
Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain 14-aastaselt. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks. Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi, nüüd võtsin juba asja tõsisemalt. Perede arv suurenes, korjemaa paraku mitte, nii vedasingi 96-ndal aastal 12 taru Soodla jõe äärde kanarbikule. Suurepärane meesaak otse metsast on sundinud mind seda igal suvel ikka ja jälle tegema. Tasapisi on laienenud mesila ja täienenud kogemustepagas, mõningaid mõtteid püüan siin Teiegagi jagada.





Kui möödunud aastal oli õunapuudel õisi vähevõitu ja õunu sügisel iga puu kohta umbes kolm tükki, siis tänavu on mesilastel õunaaedades toimetamist palju. Nektarikoguse poolest pole õunapuud just kõige paremad, kuid nende suur hulk annab siiski mesilastele tublisti tegevust. Koguni sedavõrd, et mõnel heal aastal on esimeste vurritamiste tulemus selgelt õunamaitseline olnud.
 Mesilaspered on nüüdseks korraliku käigu sisse saanud, isegi sedavõrd, et minule teadaolevalt võeti üks esimesi sülemeid maha juba 10-ndal mail Tallinnas. Kesisemalt talvitunud peredel on tänu kehvapoolsele aprillile hoo sissesaamine veidi rohkem aega võtnud. Kuna mesila kiirema laiendamise eesmärgil ostsin kevadel mõned pered juurde, siis see nigelam areng on eriti ilmekalt näha just ühe uue pere puhul. Mesilasema tundub olevat möödunudaastane, munemissoov on olemas, aga eelmisel aastal on ta haudmetegevuse ilmselt üsna vara lõpetanud. Nii on talvekobar moodustunud suhteliselt vanematest mesilastest, kes kevadel erilise elujõuga ei hiilga. Kui enamikule peredest sai juba mai alguses kärgi lisatud, siis sellest tarust on tulnud neid mõistliku kattuvuse huvides pigem välja võtta. 7-l raamil ostetud pere oli kuu teise dekaadi lõpuks kahanenud 5-le raamile ning ei saa öelda, et asustatus ülearu tihe oleks. Olukord pole siiski lootusetu, sest tarus sibavad ringi vaid noored mesilased, kes haudme üleskasvatamisel sügisestest tublisti tegusamad on varsti peaks ka selle pere areng tõusule pöörduma. Mesilasema tuleb muidugi asisema vastu vahetada, sellise, kes ka suve lõpul usinalt talvemesilasi tootma soostub. Ja vahetamisele lähevad kõigi viie ostetud pere emad, peamiseks põhjuseks ebasõbralikkus. Üleüldse tuleb tänavu tõsisem emadevahetus ette võtta. Peale eelmainitud viie kuuluvad asendamisele veel paar oma mesilas kasvatatud ema, kellede järglased rahumeelsusega ei hiilga, ühe järglased ei viitsi tegeleda taru koristamisega, mõned vanemad emad lähevad vahetamisele ja üks pere on "paanikaosakond". Need viimased tegelased on isegi häirivamad, kui rahutuma iseloomuga mesilased. Kogusid eelmisel aastal hea saagi, talvitusid normaalselt, mesinikku ei ründa, vaid põgenevad. Kui taru kiire läbivaatuse ja raamide-magasinide lisamise saab normaalselt tehtud, siis meevõtmine on totaalne nuhtlus. Hirmunud mesilased valguvad hunnikute kaupa lennuavast välja või kuhugi tarunurkadesse. Kui ma nad pesaruumi kokku pannes sealt ära peletan, kihutab see punt kuhugi teise kohta segades magasinide oma kohale panekut. Massimõrva vältimiseks mesilaste tagaajamine raiskab hulga aega ja kui nõelamishuviliste vastu saab end maski ja suitsulõõtsaga kaitsta, siis sellise pere puhul tekitab suitsu andmine ainult hullema kaose.
 Ja muidugi varroatõrje! Bee-Vital-i täiskuur on tehtud, samuti esimene ring lesehaudme väljalõikamist. Kuigi kumbki meede tõhususega ei hiilga, sai üksjagu lestasid siiski hävitatud ning mesilastel suvel loodetamasti veidi kergem. Vaatamata kohati kostuvale kriitikale, et Bee-Vital on võrdselt ohutu nii mesilastele kui varroalestadele julgen kinnitada, et päris nii see ka ei ole. Tegu on üsna looduslikel komponentidel põhineva eliksiirga, mis oma toimelt karmile keemiale muidugi alla jääb, siiski võtab täiskuur päris mõnusalt lesta maha ja mis peamine, ei riku ei mee kvaliteeti ega mesilaste tervist.


Lehe sisu täiendatakse vähemalt kord kuus.