Viimati lisatud

Vältimaks korduvkülastajate ekslemist kodulehel jõuavad kõik uuendused esialgu siia.
 
  Siiani olen peamiselt kirjutanud mesindusega seotud ettevõtmistest, seekord siis natuke teisest vallast – autoteema nimelt. Kuigi ka see on otsapidi mesindusega seotud, tegu ju sõidukiga, mida igapäevaselt oma ettevõtmistes kasutan.
 
BCA Autoekspert – põgene tagasi vaatamata!
  8-ndal mail helistasin firmasse nimega BCA Autoekspert, et borneerida aeg BMW E83 korraliseks hoolduseks. Nagu ikka – õlide – filtrite vahetus, kuna mõned päevad tagasi oli süttinud piduriklotside kulumise hoiatustuli, soovisin ka nende vahetust. Auto pole just esimeses nooruses, tervelt 11 aastat vana, siiski piisavalt elektroonikat täis, et eeldada ühendamist arvutiga, hooldusvälba restarti ja äkki avastatakse veel midagi, mis hädasti korrastamist vajab. Jutt oli lühike ja konkreetne – 10 mail kell 8 kästi autoga töökoja ukse ees olla.
  Hea meel, et masina kiiresti korda saab peatusin etteantud ajal Telliskivi 57D ees ning astusin sisse uksest, mille kohale kinnitatud sildi järgi võinuks selle taga tööde vastuvõtja asuda. Kitsuke ja mitte just kõige esinduslikum ruum ei äratanud just usaldust, aga see on tagantjärele tarkus. Jätsin võtmed seal istunud töötaja kätte ja suundusin omi asju ajama arvestusega, et lõuna paiku võin autole järgi minna.
  Prognoositud ajaks jalutasin töökotta, autoga pidi veel pool tunnikest aega minema, Koit Malkeni allkirjaga esitati arve 372,10€ tasumiseks, ning tingimata sularahas, õnneks oli mul vajalik summa olemas. Mõnekümne minuti pärast sisenes tööde vastuvõtu ruumi õlistes tunkedes venekeelne meesterahvas ja teatas, et vahetust vajab üks pidurisadula mansett. Vigastust põhjendati sellega, et kuna klotside kulumise tõttu olid silindrid väga välja tulnud ja sel moel mansett kannatada saanud. Kuigi siinkohal võib küsida, et miks selline viga ilmnes alles töökojas, mitte vanade ja kulunud piduriklotsidega ringi sõites… Aga no juhtub.
  Oligi põhjus vana sõbra külastamiseks ja kella viie paiku seisin taas juba tuttavaks saanud ukse taga. Ainult et autole oli tekkinud nüüd järgmine viga – piduriklotside vahetuse tulemusena oli riknenud pidurisüsteemi peapump. Kui küsisin tööde vastuvõtjalt, kuidas see võimalik on, siia sõites ju täitsa töötas, sain ärritunud toonis vastuse, et remondimees on väga pädev. Uus pump pidi toodama alles reedel, niisiis sõitsin rongiga koju.
  Reede hilisel pealelõunal helistas hr. Malken BCA-st ja soovitas autole järgi tulema hakata. Selgitas lisaks, et nad on juba terve päeva selle masinaga jamanud ja kuigi pidurid veel päris korras ei ole, siis sõita pidavat saama. Ettevaatlikult muidugi. Veel mitte päris korras tähendavat seda, et pedaal vajub väga sügavale, on pehme ja põhjus olevat mingites saladuslikes ABS-klappides, mis tuleb arvuti abil „lahti lasta“. Paraku BCA seda teha ei saavat, sest diagnostik käivat tööl nii nagu ise heaks arvab ja hetkel teda lihtsalt ei ole. Nii põlevat jätkuvalt armatuuris pidurite hoiatustuli, samuti on nullinata hooldusvälba kilometraaž. Kuna minu naabri hea sõber on tugev spetsialist BMW-de arvutiga ühendamisel, siis leppisin selle seletusega, tasusin täiendavad 218€ piduripumba vahetuse eest ja sõitsin ettevaatlikult koju.
  Hing aga ei andnud aga rahu ja juba samal õhtul asusin uurima, mis kapoti all näha on. Esmapilgul tundus kõik korras olema, haarasin mootorikattest ja loksutasin seda kergelt üles-alla. Ja üllatus – vaatamata sellele, et peaks justkui 6 poldiga kinni olema, loksus selle tagumine nurk minu liigutuste taktis kaasa. Kruvisin katte maha ja selgus, et jõhkrat jõudu kasutades oli tagumine vasak polt plastikust läbi keerata õnnestunud.
  Seejärel nägin õhufiltrit. Jah just filtrit, mis paistis irvakil plastiku vahelt. Nimelt ei olnud õhufiltri kate korralikult oma kohale pandud, tulemuseks elementi katva plastiku eesmise kinnituspoldi juurest tüki äramurdmine ja pealt keskmine polt ei olnud üldse oma kohale ulatunud. Kolmas polt oli plastiku sisse sulatatud metallist keermestatud osani vaid osaliselt ja viltu ulatunud, jõumeetodite kasutamise tulemusena oli metallosa plastiku seest välja rebitud.
  Kui juba õhufiltri vahetus remondimehel raskusi oli valmistanud, mis siis veel pidurisüsteemiga tehtud on, mõtlesin, ja hakkasin uurima ABS-bloki ja piduripumba piirkonda. Esmalt jäi silma kummalises asendis kate, mis peaks kogu seda kupatust tolmu eest kaitsma. Ilmselt polnud remondimehele võimetekohane see taas oma kohale asetada ja düüblitega fikseerida. Aga võib-olla oli ta seda isegi tagasi panna püüdnud, kui otsustada kahest kohast äramurtud tükkide järgi… Teadmata põhjustel oli ABS-blokk kummipukside pealt lahti kangutatud ja piduritorud toetusid vastu kereplekki. Samuti lainetas kogu see piirkond pidurivedelikust.
  Pealtpoolt revisjon lõpetatud jätkasin vaatlusi auto all. Kohe hakkas silma ka armatuuris põleva hoiatustule põhjus. Piduriklotside kulumisandurid olid lahtivõtmise käigus ilmselt katki läinud, mis tegelikult ei olegi väga ime. Aga ime oli see, mil moel see viga „parandatud“ oli. Et mingid vidinad auto all jalus ei töllerdaks, olid juhtmed kinnituskohast saati lihtsalt maha lõigatud.
  Mootoriruumi põhjakatete tagasipanekuga „pädev spetsialist“ vaeva näha polnud viitsinud, kuidagi nad seal olid, et nad kaduma ei läheks, tuli 7 puuduvat kinnituskruvi leida ja sisse keerata.
  Teadmata põhjustel oli alustatud juhipoolse esiratta logari eemaldamist. Tänan kogu südamest oma auto kaitsepühakut, et ta remondimehel seda teha ei lasknud ja tegevus piirdus vaid kahe lahtikeeratud kinnituskruviga.
  Üldiselt olen pigem rahumeelne, aga selline autoremont tegi mind veidi sõjakaks. Pehmelt väljendudes… 590 euro eest sain uued piduriklotsid ja uue, kuigi rohkete õliste käejälgedega õhufiltri. Vaid salongi õhufiltri vahetus oli „pädeval spetsialistil“ õnnestunud katastroofi tekitamata. Aga boonusena sain suuremaid või väiksemaid purustusi neljale plastdetailile, igaks juhuks vahetatud piduri peapumba, kapoti all loksuva ABS-bloki, läbilõigatud klotsiandurid, lisaks olid rattapoldid sedavõrd kõvasti kinni keeratud, nagu suurel reisibussil.
  Taastusremondi käigus avastasin, et tagumise parempoolse keerdvedru ots on murdunud. Sellel mudelil pidavat seda ajuti juhtuma, siiski oleks võinud remondimees seda märgata ja kliendile vahetust pakkuda. Aga ilmselt käis see BCA „spetsialistile“ üle jõu. Või mõistuse…
  Kindlasti pole ma pretensioonikas klient ja annan endale aru, et vana masina juures võib nii mõnigi üllatus juhtuda. Ja kui juhtub, siis antakse mulle sellest teada ning leiame koos meistriga lahenduse. Paraku antud juhul sain töökojast tagasi hullemas seisus masina, kui sinna viisin. Tagasihoidlik, toonitan – väga tagasihoidlik arvutus näitas, olen kandnud otsest kahju 386,64€. Siia sisse on arvestatud purustatud detailid, asjatult vahetatud piduripump ja muidugi ka oma töö. Ümardasin selle numbri 385-ks pakkudes sigaduse organiseerinud Koit Malken-ile sahtlisse pistetud sularahast see summa mulle tagastada. Me ei saanud kokkuleppele, parim pakkumine oli, et toogu ma masin tagasi ja leiame uue mehe, kes minu juuresolekul kõik korda teeb.
  Aitäh! Ma võin küll ühe korra loll olla, aga kaks korda samasse ämbrisse ei astu!
  Kui vaadata BCA kodulehele laetud ISO-sertifikaati, siis algab klientide petmine juba sealt, sest dokument on väljastatud teise, nüüdseks tegevuse lõpetanud firma nimele, pealegi aegunud.
 
 
Viimati albumitesse lisatud pildid.
 


 
Tagasi ülesse