Esileht


Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik. Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige.

Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain juba 14-aastaselt ühelt vanaonult päranduseks. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks.

Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi. Nüüd võtsin juba asja tõsisemalt, tegin uusi tarusid, käsivurrile sai paigaldatud elektrimootor, hangitud selitusanumad ja muudki inventari. Kui perede arv tasapisi paarikümneni oli kasvanud tekkis tõsisem kaasajastamise vajadus. Välja said ehitatud spetsiaalsed meekäitlusruumid ning sisustatud kaasaegse tööd hõlbustava tehnikaga, lamavtarude kõrvale ilmusid korpustarud.

Korjemaaga on igati hästi - põllumassiivid jäävad mesilaste lennuraadiusest kaugele. Valdav osa meest kogutakse metsvaarikalt ja põdrakanepilt, olenevalt aastast lisandub ka veidi paju, võilille, pohla, pärna, mesika ja kanarbikukorjet.
Toetudes pikaajalistele kogemustele püüan siin lehel jagada Teiega mõtteid nii mesindamisest kui ka mesindussaaduste kasutamisest.

  Üldiselt pole juuni minu mesilas väga kiire olnud. Vastavalt mesilasperede arengule magasinide ja korpuste tarudesse lisamine, lisaks sülemlemisvastaste võtete rakendamine. Arvestatav korje on reeglina alanud kuu keskpaiku metsvaarika õitsemise ajal. Mesinduses kipuvad kõik aastad üksteisest veidi erinema, nii ka tänavu. Näiteks juba selle poolest, et arvestatav korje hakkas peale juba maikuu lõpust ning mida päev edasi, seda kiiremini üksteise järel kõik head korjetaimed oma õied avasid. Kui kevadel oli mure sellega, et pered ei arenenud justkui üldse, siis nüüd osutus põhitööks üha uute korpuste lisamine. Kuni laost midagi võtta oli, toimis asi suurepäraselt, paraku lõppes see toimimine enne Jaanipäeva ära... Mesinik oli lihtsalt natuke hooletu olnud ja jätnud arvestamata selle, et kadudeta eduka talvitumise järel võib kärjeraame lihtsalt veidi rohkem vaja minna. Kui muidu peaks inventari valmistamine olema pigem talvine töö, siis seekord ei jäänud mul muud üle, kui sättida püsti varikatus, et selle all 35-kraadise soojaga kärjeraamise tegemiseks vajalikke liiste saagida. Ja raame jäi puudu päris mitusada...
Aitäh mesilasperedele, kes mesiniku lohakused välja kannatasid, massiliselt sülemlema ei kippunud ja kui mitte tarudes, siis vähemalt taru küljes püsisid! Välja arvatud pere number 21, kes lisaruumi ära oodata ei mallanud ja kõrgele männi otsa lendas põhjustades sellega mesinikule tubli poolteise tunni jagu lisatööd. Eks mõni katsetaja oli veel, aga hea korje tingimustes oli leebete sülemlemisvastaste võtete rakendamine üsna lihtne.

Nende ridade kirjutamise aeg on 11 juuli ja peakorje on läbi. Seda kinnitavad nii tarukaalu näidud, oluliselt tõusnud huvi jooginõu vastu ja hiljuti tarudesse pandud kärgede üsna nigel täitumine. Samas on pered veel suured ja üksjagu suve veel ees. Kas tulemas on teine sülemlemisperiood...?      
Lehe sisu uuendatakse keskmiselt kord kuus.