Esileht


Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik. Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige.

  Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain juba 14-aastaselt ühelt vanaonult päranduseks. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks.
  Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi. Nüüd võtsin juba asja tõsisemalt, tegin uusi tarusid, käsivurrile sai paigaldatud elektrimootor, hangitud selitusanumad ja muudki inventari. Kui perede arv tasapisi paarikümneni oli kasvanud tekkis tõsisem kaasajastamise vajadus. Välja said ehitatud spetsiaalsed meekäitlusruumid ning sisustatud kaasaegse tööd hõlbustava tehnikaga, lamavtarude kõrvale ilmusid korpustarud.
  Korjemaaga on igati hästi - põllumassiivid jäävad mesilaste lennuraadiusest kaugele. Valdav osa meest kogutakse metsvaarikalt ja põdrakanepilt, olenevalt aastast lisandub ka veidi paju, võilille, pohla, pärna, mesika ja kanarbikukorjet.
Toetudes pikaajalistele kogemustele püüan siin lehel jagada Teiega mõtteid nii mesindamisest kui ka mesindussaaduste kasutamisest.  
  Juunikuine sülemlemisperiood oli lühike, aga see-eest temperamentne. Korje puudumise tõttu toimus nii mõneski peres justkui võistlus, kes rohkem paremini peidetud kupualgeid teha suudab! Eks siit mesinikule järeldused, millised emad suurevõitu sülemlemishimu tõttu välja vahetada tarvis.
Kui muidu olen kinnitanud, et lepin perede arvust 10% sülemlemistega, siis tänavu rahul ei ole, "plaan" sai veidi ületatud. Või kuidas võtta - püüdmisi oli siiski vähem, sest neli peret otsustasid kahekaupa samadel aegadel sülemleda moodustades puu otsa hiiglaslikud üle kaheksa kilo kobarad. Ühel õunapuul murdus selle raskuse all isegi oks ära! Otse loomulikult ei mahtunud selline kogus mesilasi mingi väega kasti ja tuli täiesti lahtiselt keldrisse rahunema panna. Algul natuke pelgasin, et mine tea, ikkagi kaks ema ja äkki ronivad kuhugi laiali, aga ei toimunud seal midagi erilist, vähe ringi paigututi vaid. Kui keldrisse sai viidud kast, mil vaid käepide mesilastega kaetud polnud, siis õhtuks enne tarrupanekut oldi välisseintelt osaliselt kasti peale ringi kolitud.
Produktiivne korje algas siinkandis täpselt astronoomilise suvega samal päeval. Aia- ja metsvaarikas, pajulillelised, pärnad on ülipaksult õites, kuigi ilmaprognoosi järgi otsustades jääb viimaste pealt korje natukene napiks. Tundub tulevat vaheldusrikas mesi. Esimesed kärjed rändasid tarudest vurriruumi 10 juulil, küllaltki hilja.
Head vurrikeerutamist mesinikele ja mõnusaid maitseelamusi meesõpradele!


Lehe sisu uuendatakse keskmiselt kord kuus.