Esileht


Minu nimi on Ülo. Mesindusringkondades ka Metsamesinik. Olen Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige.
Esimesed kaks päris oma mesilasperet sain 14-aastaselt. Teadmiste ja kogemuste nappuse tõttu ei läinud mesindus alguses sugugi libedalt, küll pani sülem plehku, küll suri mõni pere kevadeks välja. Tagatipuks pistsid hiired talvel minu 4 pereni paisunud mesila nahka ja tarud jäid mitmeks aastaks tühjaks. Puu otsast leitud sülem tõi ühte neist elu tagasi, nüüd võtsin juba asja tõsisemalt. Perede arv suurenes, korjemaa paraku mitte, nii vedasingi 96-ndal aastal 12 taru Soodla jõe äärde kanarbikule. Suurepärane meesaak otse metsast on sundinud mind seda igal suvel ikka ja jälle tegema.
Tasapisi on laienenud mesila ja täienenud kogemustepagas, mõningaid mõtteid püüan siin Teiegagi jagada.


  Vaadake tarudesse jäänud söödavarud üle!
Veebruari lõpp ja märtsi algus on olnud vägagi soojad. Kuuldavasti on mõnel pool isegi pered puhastuslennul käinud, kuigi kalendri järgi otsustades oli see ilmselt niisama kerge katsetus ja põhjalikku lendu, mil suurem osa talvitunud mesilastest tunni-poolteise jooksul massiliselt ringi lendavad, pole tõenäoliselt veel olnud. Siiski meelitavad kevad ja soojapoolne ilm mesilasema munema hakkama mis omakorda põhjustab söödavarude kiirema kahanemise. Kui nüüd sooja sügise tõttu haudmeperiood mõistlikust pikemaks venis, on pesaruumi keskelt toit lõppemas, ääreraamidel võib ju midagi isegi olla, aga sealt ei pruugita toitu kätte saada. Nii võib juhtuda, et kenasti kevadesse tulnud pere sureb nälga ja seda isegi juhul, kui servmistel kärgedel sööta veel justkui on. Niisiis - vaadake kindlasti söödavarud üle! Lihtsaim varinat näljaohu kõrvaldamiseks on raamidele asetatud kandipakk. Terava noaga lõigata paki ühe külje kile H-tähe kujuliselt läbi, keerata kile tagasi ja asetada pakk raamidele kobra peale. Samuti võib lappi raamidele asetada meekärje. Kui pesaruum on liiga suur ja osa kärgi mesilaste poolt katmata, tasuks need välja võtta ja ühe kõige täiema saab sel juhul pealeasetamiseks kasutada. Veel on võimalus mõned raamid ringi tõsta võttes pesaruumi äärest mesilasteta pooltäis meekärje ja pannes selle haudmeosa kõrvale. Vedelsööta märtsikuus anda ei tohi, see meelitab mesilased lendama, jahedate ilmade tõttu osutub aga "liiklus" ühesuunaliseks - välja lendavad, tagasi ei jõua aga praktiliselt kedagi.
Mõni sõna ka oma mesila talvitumisest. Märtsi alguse seis vägagi rõõmustav - üle mitme aasta talvitumine 100%! Kuigi keeruline aeg veel ees, on kõik pered sellises seisukorras, et peab ikka midagi väga karmi juhtuma, et neist mõne eluküünal kustutada. Ühel perel on tõsine söödapuudus, üldkontroll näitas, et tõenäoliselt poleks paha veel kolmele märtsikuus kandipakk peale panna. Kahes tarus on tugev liigniiskus, üks on talvitunud kehvasti ja kas varroa või augustikuise vähese haudmehulga tõttu on mesilaste hulk ebameeldivalt vähenenud. Ülejäänud 35 on talvitunud keskmiselt kuni hästi ja nagu juba eespool kirjutasin, pole ka need puudustega pered raasugi väljasuremisohus.
Mõnusat kevadet kõigile mesinikele, mesilastele ja meesõpradele!    
Lehe sisu uuendatakse keskmiselt kord kuus.