Filipiinide reis 2018-19

Aastavahetus Filipiinidel.

Video sellest, mis Palawanil kaamerasilma ette jäi.
Kõigile neile, kel kunagi Filipiinidele mineku plaan – kui tahate näha ka päris ehedat loodust, tegelikku tavainimeste elu, samas nautida ka sooja merevett ning turismipiirkonnale omaseid mugavusi, siis justnimelt Palawanil on see kõik esindatud! Algselt oli mõttes ka tavaline pikem reisikiri kirjutada, aga kolme nädalaga kogunes pildimaterjali päris ohtralt, pealegi tõenäoliselt pole just põnevaim lugeda, et sõitsime siia ja sõitsime sinna, on seekordne reisikiri veidi teistmoodi koosnedes peamiselt piltidest. Aga enne mõned soovitused neile, kel Filipiinide, eriti Palawani saare vastu suurem huvi tekkinud.
Saare võib tinglikult jagada pooleks. Kui Puerto Princesast põhja pool, eriti El Nido piirkond on enam turismile orienteeritud ja välismaalasele püütakse müüa maha mida iganes alates värvilistest kivikestest tehtud käevõrudest kuni paaripäevaste paadikruiisideni kaunitele saarekestele, siis lõuna poos on võimalik vaadata ehedat maaelu ja heledanahalist inimest võetakse vastu nagu kauaoodatud külalist. Kohalike siiras lahkus ja heatahtlikkus paistis juba Princesas välja, naeratavad inimesed tervitasid tänaval ja kui juhtusid kellegi käest midagi küsima, siis ei pööratud meie tagasihoidlikule keeleoskusele raasugi tähelepanu, vaid anti vajalikud juhtnöörid, võttis see siis aega kuipalju tahes.
Filipiinidel on käibel peeso, ühe euro eest sai neid umbes 60. Linnades pangaautomaatidest puudus ei tule, paraku kõik masinad kõiki kaarte ei tunnista. Suuremates kaubanduskeskustes saab maksta ka kaardiga, aga jällegi võib tekkida olukordi, kus aparatuur teie kaarti ei aktsepteeri. Müüjad ei lase end sellest häirida ja kõik sellised olukorrad lahendatakse viisakalt ning sujuvalt. Puerto Princesast lõuna poole minnes on sularaha olemasolu eriti vajalik.
Lihtsa tänavatoidu, milleks on kanatükid kastmes ja ports riisi, saab kätte 1€ eest, praad ja magustoit restoranis maksab umbes kümneka. Kolmerattalise tsikliga sõit on umbes 30 eurosenti/km, marsruuttaksona toimiva väikese linnaliinibussiga veel mitu korda odavam. 10€ eest öömaja leidmine pole üldse probleem, hinna sees on ka lihtne hommikusöök. Kindlasti on soovitatav rentida auto, väiksem neljaukseline manuaalkastiga Mitsu maksis 17€ päev, tagatisraha 85€ saime ilma probleemideta tagasi.
GPS töötab üldjuhul hästi, vaid mõnes kohas mägedes natuke jukerdas, aga nii palju neid teeharusid ka ei ole, et äraeksimist karta. Teed on betoonist, kui ühes suunas on rohkem kui üks sõidurida, on soovitatav äärmist vasakpoolset kasutada, servimised võivad ootamatult ära lõppeda või kuivatatakse seal riisi. Lubatud piirkiirused on sageli üsna madalad, aga keegi nagunii ei mõõda. Arvestada tuleb aga sellega, et teed kasutavad peale autode ka kõik muud tegelased, kel vähegi jalad all, olgu siis kahe- või neljajalgsed.
 
Head vaatamist!