Mesindussaadustega tõbede vastu

Täiendatud 05.02.2024
Mesindussaadustega COVID-19 vastu?

Rahvameditsiin

Mett peaks iga inimene spetsialistide kinnitusel sööma vähemalt 5kg aastas, Eestis on tarbimine paraku veidi alla 1kg inimese kohta, Euroopa liidus keskmisena umbes 1,3kg.
Suhkur koosneb 99% sahharoosist, so. liitsuhkrust, mis organismi imendumiseks peensooles insuliini abil lõhustatakse. Mesi aga koosneb lihtsuhkrutest fruktoosist ja glükoosist ning inimene omastab need vahetult ilma eelneva ümbertöötlemiseta, mistõttu magusaisu rahuldamiseks on sageli tarvis süüa peotäis komme, sama efekti saavutamiseks piisab aga täiesti teelusikatäiest meest. Sisesekretsioninäärme väiksema koormuse tõttu pole mee tarbimine vastunäidustatud ka suhkruhaiguse korral, siiski peaks olema veidi ettevaatlikum ning konsulteerima vastava eriala spetsialistiga. Mõnede allikate väitel võib rahumeeli ära elada süües vaid mett rukkileivaga ja juues peale puhast vett.

Kvaliteetsel meel on ainulaadsed steriliseerivad ja antibakteriaalsed omadused, regulaarne mee tarbimine aitab vältida haigestumisi. Mitmete uuringute kohaselt on pikaealiste inimeste hulgas väga palju mesinikke ja nende pereliikmeid. Mesi kiirendab ainevahetust, pidurdab rasva kogunemist organismi, tõstab immuunsustaset, parandab vereloomet ja desinfitseerib haavu. Rahvameditsiinist võib leida tohutul hulgal nõuandeid kõige erinevamate haiguste raviks mee ja mesindussaadustega. Kvaliteetses mees ei ole võimeline ellu jääma ükski inimesele kahjulik bakter. Erandiks on vaid botulismieosed, need aga hävinevad mao happelises keskkonnas. Kuigi mee saastumine botulismitekitajatega on üliharv, on kindlam alla 6 kuu vanustele imikutele mett anda sest sellises vanuses ei ole mao mikrofloora veel lõplikult välja arenenud.
Töötlemata mesi sisaldab kasulikke baktereid, mis aitavad tasakaalustada soolestiku mikrofloorat samamoodi nagu probiootikumid. Mesi on lastele palju parem köhaleevendaja kui apteegiravimid. Sel eesmärgil tõhusaimaks peetakse tatramett.
Mesi sisaldab antioksüdante, mis aitavad infektsioone tekitava bakteri stafülokoki vastu. Tumedamad meed on antioksüdantide poolest rikkamad.
Muide, hinnates asja rahalisest vaatevinklist, on kasulikum süüa aastas 5kg mett kui puududa 1 päev töölt haigestumise tõttu. Liialdada meesöömisega ei ole võimalik. Teoreetiliselt muidugi on, ainult et Inglise teadlaste kinnitusel tuleks tõsiste tervisehäireteni jõudmiseks süüa iga päev vähemalt 4,6 kilo mett…
 
Õietolm kujutab endast tohutut arvu imetillukesi tolmuterakesi ehk taimseid seemnerakke. Ta sisaldab kõiki inimesele vajalikke amino- ja rasvhappeid, valke, vitamiine, eriti rohkelt aga A-vitamiini karotiini ja karotinoide ning kasulikke mikroelemente ja mineraale, samas suhteliselt vähe süsivesikuid. Eriti hinnatavad on raud, vask, koobalt ja kaalium. Esindatud on ka biostimulaatorid, kasvuhormoonid, fütontsiidid, eeterlikud õlid, flavonoidid, orgaanilised happed, rohkelt ensüüme. Kokku on õietolmus üle 240 kasuliku ühendi. 100 grammi õietolmu annab organismile sama palju toitaineid kui 6 kanamuna. Sellegipoolest ei maksa õietolmu söömisega liialdada, sest annus üle 30 grammi ööpäevas kahjustab maksa. Samuti ei soovitata õietolmu manustada hilja õhtul, sest selle stimuleeriva toime tõttu võite veeta pool ööd unetult.
Õietolm on bakteri- ja viirusevastase toimega, kiirendab kudede taastumist, langetab kolesteroolitaset, parandab söögiisu, tõstab potentsi ja viljakust, mõjub antidepressiivselt ja parandab meeleolu. Väga kasulik on õietolmu tarvitada arsti määratud antibiootikumikuuri ajal ja nädalake peale ravikuuri. Vahekorras 1/1 meega teelusikatäis kolm korda päevas võetud segu vähendab antibiootikumide kõrvaltoimeid ja aitab taastada seedetrakti mikrofloorat.
Suir tekib õietolmu käärimisel taru soojuses ilma õhu juurdepääsuta ning on õietolmust kolm korda efektiivsem. Suir sisaldab tunduvalt rohkem orgaanilisi happeid ja lisaks K-vitamiini, kuid vähenenud on osade vitamiinide ja rasvhapete osakaal. Kuna suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm, ei teki allergikutel enamasti vastunäidustusi, siiski tuleks olla ettevaatlik ning tarbimist alustada väikestes kogustes.
Paraku on õietolmus leiduvad ained suurepäraseks energiaallikaks ka vähirakkudele, siis selle tõve all kannatajad suira ega õietolmu tarvitada ei tohiks.
 

Võilillel

Taruvaik ehk proopolis on suurepärane looduslik produkt, mille materjali saavad mesilased pungadelt, lehtedelt, vartelt , lisades sellele süljenäärmete eritist, vaha ja õietolmu. Taruvaigul on meeldiv lõhn ja kibedavõitu maitse, juba käesoojuse mõjul muutub ta kleepuvaks. Külmaga on taruvaik väga rabe. Proopolisel on antiseptilised, antimükoloogilised ja põletikuvastased omadused, ta soodustab haavade paranemist kusjuures tema antibakteriaalsed ühendid taluvad isegi kõrget temperatuuri. Taruvaik tõhustab vereloomet, eriti kui seda võtta koos meega. Oma raviomaduste tõttu on proopolist nimetatud looduslikuks antibiootikumiks. Rahvameditsiinis kasutatakse seda väga erinevate haigusnähtude vastu, peale nina-, kurgu-, kõrva-, hingamisteede, eesnäärme jt. vaevuste leevendamise kasutatakse proopolist ka tuimastamiseks ja desinfitseerimiseks. Taruvaik tuimestab limasnahku ja naha vigastatud piirkondi, vähendab sügelust ja põletikulist reaktsiooni, hävitab baktereid ja viirusi, sealhulgas ka gripiviirusi, kiirendab koedefektide ja nahavigastuste paranemist, tugevdab immuunsust, on seenevastase ja valuvaigistava toimega.
Taruvaigu kasutamisel on allergiaoht võrdlemisi väike, vaid umbes 3-l protsendil inimestest. Neeruhaiguste korral pole taruvaiku siiski soovitav tarvitada.
Taruvaigutinktuuri valmistamiseks täitke pudel 1/3 taruvaiguga, seejärel valage 70%-list piiritust täis. Pudel asetage kõige käidavamasse kohta tehes ülesandeks igal möödaminejal seda korra loksutada. Nädal hiljem asetage pudel segu selgimiseks jahedasse ja pimedasse. 10 päeva hiljem valada selginud vedelik ettevaatlikult pealt uude pudelisse ja asetage külmkappi. Järelejäänud paksust massist võib valmistada taruvaigusalve lisades sellele 9 osa oliivõli, hanerasva või vaseliini.
Taruvaiguekstrakti valmistamiseks segada hoolikalt peenestatud taruvaik kolme osa piiritusega. Segada tuleb üsna kaua ja tugevalt. Piirituse aurumiseks jätta segu ööpäevaks lahtisesse nõusse misjärel valada hermeetiliselt suletavasse purki ja panna külmkappi.

Pajukorje
  • Saunamesi

Ühendades mee suurepärased omadused saunakuumusega, saab suurepärase tulemuse. Saunalaval imenduvad lihtsuhkrud, mikroelemendid, biostimulaatorid ja muud mee kasulikud koostisosad peaaegu täielikult, mõjutades sel moel määritud piirkonna vereringet. Meesauna tarvis pole hea leiliruumi ülearu kuumaks kütta, täiesti piisav on juba 80 kraadi. Peale esimest lavalkäiku pesta end sooja vee ja seebiga puhtaks, seejärel määrida kiht saunamett eeskätt valutavatele kohtadele. Meega võib hõõruda sisse ka kogu keha, oluline on just see, et tõbised kohad saaksid veidi paksema kihi, alati on kasulik määrida sisse kaela kuklaosale ja õlalihastele. Peale keha meega katmist lasta sel mõnda aega imenduda, visata kergelt leili ja vihelda. Kõige lõpuks pesta end veidi jahedapoolse vee ja vähese seebiga. Spetsiaalset saunamett on ka müügil, ometi pole kodustes tingimustes sama head toodet valmistada üldse keeruline. Selleks läheb vaja kas eukalüpti-, männi-, nulu-, või piparmündiõli, mida saab osta apteegist. Hea saunamee saab kui lisada 50g meele umbes 5 tilka eukalüpti- või kuni 10 tilka mõnda teist eelmainitud õli.Mee raviomaduste tõhustamiseks võib sinna lisada nõgese-, aaloe või teelehemahla. Lehed ajada läbi mahlapressi või hakklihamasina, saadud kört asetada mitmekordsesse marlisse, seda tihedalt kokku keerates pigistada mahl välja ja lisada teelusikatäis 50g meele. Mahlalisandiga saunamett pole hea rohkem kui paariks korraks ette valmis teha, kuna lisatud vedelike tõttu on niiskusprotsent suurem võib see minna käärima.

  • Tarulangetise kasutamine
Kanarbikul

Igas mesilas koristatakse kevadeti tarudest suurtes kogustes langetist, millest oleks võimalik valmistada inimesele vajalikke bioaktiivseid aineid sisaldavaid eliksiire. Juba vanas Roomas kasutati raviotstarbel mett koos surnud mesilastega. Tolleaegne riigitegelane ja teadlane Plinius Noorem õpetas mesilaste tuhka ja mett kasutama silmahaiguste korral ning juuste kasvu parandamiseks. Veel kasutasid roomlased surnud mesilasi paisete ja hambapõletike puhul, keedetuna ka düsenteeria raviks.
Inglismaa 17-ndast sajandist säilinud ürikutes on soovitatud süüa surnud mesilasi koos piima ja veiniga podagra, reuma, neeru- ja põiekivide vastu.
Mesilaslangetist ning mett on kasutatud kõhuvalu vähendamiseks, samuti haavade ja mädanike raviks.
 
Peamiselt surnud mesilastest, aga ka vahapuru ja taruvaigu tükikesi sisaldavas tarulangetises on säilinud mesilasmürki, mitmeid bioaktiivseid aineid, hormoone, fermente, mineraalaineid jne. milledel on inimesi tervendavad omadused.
Mesilaste kitiinkestad sisaldavad hepariini ja heparinoide, mis aitavad vähendada põletikke, parandada vere koostist, samuti ka maksa, südame ja neerude tööd. Hepariini sisaldab näiteks ohtralt reklaamitud Lioton-1000.
Mesilase organismis on olemas nn. rasvkeha, mille sisaldis on inimesele kergesti omastatav, aitab leevendada südame-veresoonkonna probleeme ja soodustab kahjustatud kudede paranemist.
Hepariini tasakaalustava toime tõttu ei mõju langetises olev mesilasmürk samal põhimõttel, nagu mesilse nõelamisel. Seedetraktis mürk osaliselt lõhustub, ülejäänu imbub väikeste annustena verre.
Kui inimene on mesilasmürgile või ka mõnedele muudele mesindustoodetele (õietolm, proopolis jne.) allergiline, tuleks tarulangetisest valmistatud eliksiiride esmakordsel kasutamisel olla äärmiselt ettevaatlik või neist üldse loobuda.
Preparaatide algmaterjaliks ei sobi nakkushaigustega (AHM) või parasiitidest tugevalt kahjustatud mesilased, samuti talvine tarulangetis juhul, kui mesilasperesid on ravitud keemiliste vahenditega.
Eeltoodut arvestades ei tasuks tervetest mesilasperedest pärit langetise mesilasi ära visata. Kui tahetakse ökoloogiliselt puhtaid mesilasi saada, tuleb neid suvel tarust võtta ning sügavkülmas surmata.
 
Langetise tõmmis. 20 g langestist peenestada ja valada peale 100g 70%-list alkoholi. Hoida toatemperatuuril ja pimedas, iga päev korduvalt loksutada, kaks nädalat hiljem kurnata läbi tiheda riide. Tarvitada olenevalt kehakaalust 10 – 20 tilka kord päevas peale sööki 1 – 2 kuu vältel. Kasulik veresoonkonna, neeru- ja närviprobleemide korral, võib vähendada seksuaalhäireid, frigiidsust ja impotentsi, parandada ainevahetust ning stabiliseerida vererõhku. Eakatele kasulik mäluhäirete puhul 1 tilk 1kg kehakaalu kohta 1 kord päevas peale sööki 6-12 kuu jooksul.
Langetise keedis. 10-15 g peenestatud langetisele valada peale 0,5 l keeva vett jätkates keetmist nõrgal tulel 45 minutit. Lasta jahutada toatemperatuurini ja kurnata. Lisada 2 spl mett ja 1 tl 10 – 30%-list proopolise piirituse tõmmist. Võtta enne sööki 1…2 spl 1-2 korda päevas kuu aja jooksul. 6 kuud hiljem teha teine kuur.
Leevendab eesnäärme- ja seksuaalhäireid, parandab terve organismi immuunsust.
Langetise hautis. 100 g langetisele valada peale kuuma vett napilt niipalju, et mesilased oleksid kaetud. Veerand tunni pärast panna saadud mass kihina mitmekordse marli vahele, asetada haigele kohale. Siduda soojalt kinni ja hoida kuni jahtumiseni. Toimib veenilaiendite, tromboosi ja migreeni korral.
Praetud mesilased. 1 tl värskelt surmatud mesilasi praadida 50 ml taimeõlis 5 – 6 minutit. Pärast jahutamist ja peenestamist võtta piimaga 1 tl enne sööki kuu-kahe jooksul. Abi saab nahahaiguste ja lühinägelikkuse puhul, tõstab inimese üldist elujõudu.
NB: Kasutamiseks pole hea kasutada talvist tarulangetist, parim on koguda elusaid mesilasi surmates need sügavkülmas.
Langetise kreem. Langetise pulbri valmistamiseks tuleb mesilased täielikult kuivatada umbes 100 kraadi juures, seejärel jahutada ja jahvatada. 1 kuhjaga spl mesilaste pulbrit segada 200 ml kuuma oliivõlisse, jahtumise järel säilitada külmikus. Haigetele kohtadele määrimisel leevendab liigeste vaevusi, põletikke ja veresoonte haigusi.
 
Tagasi ülesse


Kuna minul puudub meditsiiniline haridus, ei saa ma võtta vastutust alljärgnevate rahvameditsiinil põhinevate nõuannete kasutamisel tekkivate võimalike ebasoovitavate tagajärgede eest. Siinsed näpunäited on kirja pandud toetudes erinevatele trükisõnalistele väljaannetele, osalt ka isiklikele kogemustele.

Rukkilillel
  • Külmetused.

* Ennetava vitamiinisegu viiruste hooajaks saab valmistada 100g ingverist, 90ml astelpaju toormahlast ja 350g meest. Koori ja tükelda ingver ning püreesta see koos mahlaga blenderis. Lisa mesi, sega ühtlaseks massiks ja aseta külmikusse. Esimestel päevadel tasuks organismi harjutamiseks võtta 1tl, edaspidi juba 1spl. Kui purgitäis tühi, teha enne uue valmistamist tarbimisse paarinädalane paus.
* Gripivastase joogi valmistamiseks kuumutada kruusitäis vett peaaegu keemiseni, lisada teelusikatäis riivitud ingverit ja samapalju kurkumijuurt või pool tl kurkumipulbrit ning veidi musta pipart. Kuumutada 15 min, mitte keeta, seejärel jahutada, lisada poole sidruni mahl ning 2 tl mett. Põletikuvastane.
* Sage mee ja Ceyloni kaneeli kasutamine tugevdab immuunsüsteemi ning aitab võidelda bakterite ja viirushaigustega. Viiel päeval järjest võtta segu 1spl meest veerand tl kaneelist.
* Poole suhkrutüki suurune tükk värsket ingverit riivida kruusi ja lisada sinna poole sidruni mahl. Valada üle kuuma veega ja teha magusaks meega. Hea vahend külmetushaiguste ja gripi ennetamiseks.
* Ülemiste hingamisteede haigustest saab edukalt hoiduda, mäludes kärjemett kaks korda päevas vähemalt 15min korraga. Vaha võib nii alla neelata kui ka välja sülitada.
* Need inimesed, keda vaevavad sageli neelu- või põskkoopapõletik, angiin, bronhiit või nohu, võiksid alates sügisest iga kahe kuu järel teha kolmenädalase taruvaigukuuri. Igal hommikul võtta umbes 50g sooja vett, lahustada magusa maitse saamiseks selles veidi mett ja lisada olenevalt kehakaalust 15 – 30 tilka 10%-list taruvaigutinktuuri. Segu juua ära veidi enne hommikusööki.
* Katmata kehaosade külmakahjustuste korral valmistada segu 50 ml kartuli- või aaloemahlast ja 1 tl meest, sellega niisutatud riidetükki hoida külmavõetud koha peal kuni 2 tundi.
Köha.
* Taruvaiguga mett võib profülaktika mõttes võtta 1 tl päevas pool tundi enne sööki. Kui juba kurguvalu või köha tekkinud, võtta mitu korda päevas vähemalt veerand tundi enne sööki. Lastele anda veidi väiksemaid annuseid.
* 20,8 grammist meest ja 2,9 grammist lahustuvast kohvist segatud pasta lahustada klaasitäies soojas vees ja juua iga 8 tunni järel ühe nädala vältel. Iraani teadlaste väitel apteegiravimitest efektsem.
* Veidi soojendatud oliiviõlist ja meest valmistada segu vahekorras 1/1. Tarvitada 1 sl 3 – 4 korda päevas.
Kurguvalu.
* Leevendamiseks segada 1tl 20%-list taruvaigutinktuuri veerand klaasitäie leige vähese meega magusaks tehtud veega ning kuristada sellega kurku. Efekt on suurem, kui vee asemel võtta kummeli-, pärnaõie- või saialilleteed.
* Soojas porgandimahlas lahustada samaväärne kogus mett. Lahustada 1 sl seda segu pooles klaasitäies soojas piimas ning juua 3 – 4 korda päevas.
* Lahustada klaasitäies kuumas piimas supilusikatäis mett ja samapalju searasva. Päeva jooksul ära juua, rasva hangumise tõttu enne tarvitamist veidi soojendada.
* Esimeste köha, nohu või muude külmetusnähtude ilmnemisel võtta lusikaga veidi mett suhu ja juua peale võimalikult tulist piima. Leevenduse saabumiseni korrata vähemalt iga tunni järel.
* Segada teeklaasis 1 sidruni mahl, 2 sl glütseriini ja 3 sl mett, valada leiget vett peale klaasi täitumiseni ning segada veelkord hoolikalt läbi. Tarvitada 1 tl 3 korda päevas enne söömist, öiste köhahoogude korral lisaks ka enne magamaheitmist.
* Supilusikatäis mett lahustada pooles klaasitäies soojas vees. Selle lahusega kuristada kurku vähemalt poole minuti jooksul 3 korda päevas, loomulikult võib segu lõpuks alla neelata.
Nohu.
* Võtta 10 mahuosa värsket punapeedimahla ja lahustada selles 1 mahuosa mett. Tilgutada kumbagi ninasõõrmesse paar – kolm tilka. Korrata vastavalt vajadusele.
* Klaasitäies vees lahustada 2 sl mett, kuumutada pliidil auru tekkimiseni ja neid aure siis vaheldumisi läbi suu ning nina sisse hingata.
* Supilusikatäis mett lahustada soojas vees, segu piserdada väiksema pihustiga nina piirkonda samal ajal läbi nina sujuvalt sisse hingates.
* Segada võrdne osa keedetud ja jahutatud vett meega, seguga niisutatud vatitükki hoida pool tundi ninas.
* Kõrvapõletiku korral tilgutada seda segu kõrva 1 tilk korraga iga 3 – 4 tunni järel.

Õunapuuõiel
  • Kopsud.

* Kui kopsutõve tõttu on ette näha operatsiooni, on kuu aega enne seda kasulik alustada mee ja suira tarbimist 1 spl kolm korda päevas.
* Segada 1/4 klaasi porgandimahla sama koguse piimaga ning lahustada seal 1 sl mett. Segu valmistada vahetult enne tarbimist, juua 4 korda päevas.
* 4 sl peenestatud nurmenukuõitele valada liiter keeva vett ja lasta tõmmata paar tundi. Lahustada jahtunud segus 3 sl mett ja juua klaasitäis 3 korda päevas enne söömist.
* Segada 3 osa viina, 2 osa mett ja 1 osa aaloemahla. Segu kasutada kompressi tegemiseks rinnakorvi piirkonnas.
* 10 dm2 suurusele riidetükile määrida õhuke kiht mett, asetada rinnakule, katta kilega, sooja hoidmiseks fikseerida salliga. Kompressi hoida peal kuni 2 tundi, poleks paha samal ajal lamada. Protseduuri lõpuks pesta nahk soojas vees niisutatud rätiga mitte liiga tugevalt hõõrudes. Teha õhtuti, võimalusel ka paar korda päevas 4 – 5 päeva jooksul.

  • Silmad.

* Silmanägemine paraneb, kui võtta 1tl 3korda päevas enne sööki segu, mis on valmistatud 1 sidruni mahlast ja supilusikatäiest meest. Tervendab ka südant ja parandab arteriaalset vererõhku.
* Destilleeritud veega teha 1 – 2%-line meelahus. Tilgutada silma 1 – 2 tilka korraga kuni 3 korda päevas. Vähendab silma limanahapõletikku ja soovitav kasutada ka silma sattunud prügi põhjustatud ärrituse leevendamiseks.
* Nägemishäireid aitab leevendada poole kuni 1tl õietolmu tarbimine 2-3 korda päevas 3-4 kuu jooksul. Maksa- ja vähihaiguse all kannatajatele vastunäidustatud!

  • Nahavigastused, haavad, põletikud.

* Taruvaiguga õlisalv sobib limaskesta haavandite ja külmavõetud kehaosade määrimiseks.
Salvi valmistamiseks kuumutada tunni aja vältel 100 g oliivõli ja 20 g peenestatud taruvaiku keevasse vette asetatud anumas.
* Kreem tuulest või päikesest kahjustatud nahale: segada supilusikatäis mett 1/2 dl maitsestamata jogurtiga. Määrida pooleks tunniks nahale, loputada jaheda veega.
* Putukahammustusest tekkiva sügeluse vastu aitab 1 tl mee, 2 tl vee ja 0,5tl Ceyloni kaneeli. Mesi segada leige veega ja lisada kaneel. Saadud vedel pasta määrida sügelevale piirkonnale.
* Konnasilmade vastu aitab segu 2 osast purustatud küüslaugust ja 1 osast meest. Segu määrida ööseks konnasilmale ja siduda marliga kinni.

Pajuõiel

* Ekseemi, nahaseene või halvasti paranevate haavade korral on abi segust, mis koosneb 100g vaseliinist 10g taruvaiguekstraktist
* Ekseemist ja teistest nahainfektsioonidest vabanemiseks määrida kahjustatud kohtadele segu, mis on valmistatud võrdsetest osadest meest ja Ceyloni kaneeli pulbrist.
* Vistrikest vabanemiseks segada kolm supilusikatäit mett ja üks teelusikatäis Ceyloni kaneeli pulbrit ning määrida seda pastat enne magamaminekut vistrikutele. Järgmisel hommikul pesta sooja veega maha. Kahe nädala jooksul eemaldab vistrikud koos juurega.
* Nahahaiguste ja vigastuste korral on käepärasem abinõu kompress ja pole lihtsamat ning looduslikumat, kui apteegimedikamentide asemel kasutada mett. Oma antibakteriaalsete omaduste tõttu hävitab mesi vigastatud piirkonnas kahjulikud mikroobid, meekompress ei kleepu erinevalt kuivadest sidemetest kunagi haava külge kinni ja mis väga oluline, imab kahjustatud kohast välja sinna tekkinud mädaniku.
* Põletuskahjustuse korral võiks peale jahutamist punetavale kohale võimalikult ruttu veidi mett määrida, see imendub kiiresti ja vigastatud piirkonna seisund paraneb tunduvalt.
* Põletushaava korral riivida peeneks suurem kartul ja segada see hoolikalt teelusikatäie meega. Vigastatud kohale tehtavasse mähisesse panna segu paksult, mähist soovitavalt vahetada iga kolme tunni järel.
* Haavade ja marrastuste puhul leotada pool 1 teelusikatäit õietolmu 50 ml keedetud vees 2-3 tundi ja saadud leotist juua enne sööki.
* Ekseemi korral sobib taruvaigusalv. Soojendada emailnõus keemiseni 100g searasva või vaseliini, jahutada 70 kraadini ja lisada 25g peenestatud taruvaiku ning aeg-ajalt segades hoida samal temperatuuril 10 minutit. Peale kurnamist ja jahutamist on salv valmis, säilitada õhulindlalt suletuna külmkapis.
* Eelkirjeldatud salv pakub leevendust ka jalgade krooniliste haavandite korral.
* Naha marrastuste ja kriimustuste paranemist kiirendab 20%-line taruvaigutinktuur, sellega immutatud vatiga tupsutada vigastatud kohta paar – kolm korda päevas. Sobib ka madalama astme väiksema pinnaga põletushaavade korral.
* 50g taruvaiku, 30g mesilasvaha, 1 sidruni mahl segada ja kuumutada veevannis, saadud salvi hoida jahedas ja pimedas. Määrida 1 kord päevas konnasilmale ja katta marliga. Peale mitmekordset salvitamist eraldub konnasilm soojas vannis.

  • Suuõõs.
Õunapuuõiel

* Neelupõletiku korral lahustada kuhjaga telusikatäis mett pooles klaasis soojas vees ning kuristada sellega kurku 3 korda päevas.
* Palju abi on kõige elementaarsemast mee söömisest, võtta lusikatäis mett suhu hoides seda seal kuni täieliku lahustumiseni.
* Paradontoosi puhul on abi kärjemeest, selle närimine umbes 15 min. jooksul puhastab suuõõnt ja tugevdab igemeid, järelejäänud vaha on kasulik alla neelata, see eemaldab soolestikust jääkaineid.
* Paljudel on probleeme haigete hammastega, sel puhul mesi enamasti ei aita, hullemgi veel, magusa ülitundlikkuse tõttu põhjustab hoopis valu. Siin tuleb appi taruvaik, selle piirituselahust võib tilgutada hambaauku, veidi lahjendatud lahusega immutatud vatitükikest võib hoida vastu haiget kohta panduna, toimib valu ja põletiku vastu.

  • Alkoholism.

* Alkohoiga liialdav inimene peaks sööma 100 – 150g mett päevas, see aitab täiendada organismi kaaliumivarusid, mille vähesus on üks vägijookidega liialdamise põhjusi.
* Peojärgseks kiiremaks kainenemiseks süüa 100g mett kolm korda 20-minutiliste vahedega.

  • Kasvajad.

* Maovähi korral segada mett ja Ceyloni kaneeli võrdsetes osades ning võtta tugev teelusikatäis kolm korda päevas kuu aja jooksul.
* Siseorganite või emakavähi korral segada 35 kraadini soojendatult 1,5kg tumedat mett 0,85l viinamarjaveini ja sama koguse aaloemahlaga. Segu panna nädalaks hermeetilises nõus pimedasse kohta seisma. Tarvitada 3 – 5 korda päevas esialgu teelusikatäis, alates teisest nädalast supilusikatäis päevas.
* Pahaloomuliste kasvajate korral segada võrdsed osad mett, kasekäsna, lodjapuu marju ja 70% alkoholi. Suletud anumasse pandud segu hoida paar tundi 40 – 45 kraadises soojuses, tarvitada 3 – 4 korda päevas 1 supilusikatäis korraga.
* Kasvajate korral võib närida taruvaiku nagu närimiskummi umbes 1 – 5g korraga 10 – 15 min vältel kaks korda päevas. Võib võtta ka proopolise 30%-list proopolise piirituselahust umbes 50 tilka korraga kuni 3 korda päevas juues peale sooja teed või vett.
Neeruhaiguste korral pole siiski soovitatav taruvaiku tarbida

Rünnak krookuseõiele
  • Siseorganid.

* Suhkruhaiguse korral võiks kasutada õietolmu keskmiselt 5-7,5 grammi ööpäevas. Kergemal juhul, kui tarvitatakse vaid tablette, võib õietolmu 1:1 meega segatuna võtta 2 teelusikatäit päevas. Õietolm parandab insuliini tootva siserektsioninäärme tööd ja suurendab süsivesikute kasutamist rakkude energeetilistes protsessides.
* Kõhugaasidest vabanemiseks võtta supilusikatäis mett koos noaotsatäie Ceyloni kaneeli pulbriga.
* Lapse öise voodimärgamise vastu anda talle enne magamaheitmist teelusikatäis mett.
* Mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite leevendamiseks võtta hommikul 40g, lõuna ajal 60g ja õhtul 40g mett tund aega enne sööki pooleteist kuu jooksul. Valu või iivelduse korral lahustada mesi klaasitäies piparmünditees.
* Mao ülehappesuse korral lahustada kuhjaga teelusikatäis mett ja sama palju õietolmu pooles klaasis 40 kraadises vees ja juua poolteist tundi enne sööki.
* Alahappesuse puhul lahustada sama segu keedetud toasoojas vees ja juua enne sööki.
* Uuringud on näidanud, et mesi hoiab ära alkoholi ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (näiteks aspiriin) tarvitamisel tekkida võivaid mao limaskesta kahjustusi.
* Maksahädade leevendamiseks kasutada suira ja mee segu vahekorras 1:1. Võtta pool tundi enne sööki 3 korda päevas 1 supilusikatäis lahustatuna soojas keedetud vees. Iga pooleteise kuu järel pidada 2-3 nädalane paus.
* Maksa ja sapiteede hädade korral juua ülepäeva hommikuti klaasitäis mineraalvett milles on lahustatud 1sl mett.
* Valada 2sl aedtilli seemnetele 0,5l keeva vett ning lasta tund aega soojas tõmmata. Lisada 2sl mett ning juua pool klaasitäit päevas seedeorganite töö parandamiseks.
* Seedekugla vaevuste puhul on abi meest ja suirast. 0,8l keedetud ja jahutatud vees lahustada 180g mett ja 50g suira ning jätta toatemperatuurile paariks päevaks kuni käärimisilminguteni. Juua pool klaasi 2 – 3 korda päevas 15min enne sööki kuu aja jooksul.

  • Lihased ja liigesed.

* Peale esmast leilivõttu ja pesemist saunas määrida valutavaid lihaseid meega, liigeseid ka mee ja soola seguga. Vähendab vaevusi.
* Väsinud, pakitsevate või turses jalgade korral määrida mett haigetele piirkondadele. Vahetult läbi naha imenduv mesi leevendab lihaspingeid ja tõstab jalaveenide toonust.
* Radikuliidi või reuma korral hõõruda kuumas saunas peale pesemist mett haigele kohale jätkates masseerimist kuni mesi imbub pooridesse. Veerand tunni pärast loputada leige veega.
* Segada hoolikalt poolteist klaasi redisemahla, teeklaasitäis mett ja 100g viina. Närvivalu leevendamiseks määrida segu haigele kohale ja katta soojalt. Sobib ka reumaatiliste tõbede korral.

Naadiõiel
  • Närvisüsteem.

* Magamajäämist soodustava joogi valmistamiseks ajada klaasitäis piima kuumaks, lisada sinna tugev teelusikatäis mett ja tilgake vanilje ekstrakti. Pärast hoolikat segamist aeglaselt ära juua. Laktoositalumatuse korral saab kasutada soja-, riisi- või mandlipiima.
* Üldtugevdav ja stressivastane segu.
Pressida 100 grammi jõhvikaid püreeks, lisada peeneks hakitult 25 grammi sibulat, 25 grammi küüslauku ja 50 grammi mädarõigast. Lisada 200grammi mett ja hoolikalt segada. Säilitada külmkapis. Tarvitada 1 spl päevas.
* Unetuse korral maitsestada pool teelusikatäit mett vähese soolaga, segu hoida suus kuni täieliku lahustumiseni.
* Depressiivse neuroosi ärahoidmine või leevendamine. Võtta mee ja õietolmu segu vahekorras 1/1 kaks korda päevas. Kuhjaga teelusikatäis lahustada pooles klaasis soojas vees, võtta 20min enne hommiku- ja lõunasööki. Haiguse ennetamiseks piisab kuuajasest kuurist 2 korda aastas, raviks või medikamentide tarvitamise ajal korrata ravikuuri kahe – kolmenädalaste vahedega.

  • Süda ja vereringe.

* Vananemise ning hüpertoonia jt südamehaiguste korral võib aidata umbes 6 aastatuhandet vana Tiibeti retsept. 200 g küüslauku peenestada hoolikalt, saadud pudrule lisada 100 g 96% piiritust. Segu hoida tumedas pudelis 10 päeva, esimestel päevadel paar korda loksutades, seejärel kurnata ja hoida veel 10 päeva jahedas ning kurnata veelkord. Lisada 50 g mett ja 20 g taruvaigu tinktuuri ning segada. Võtta 30 min enne sööki veega lahjendatult alustades 1 tilgalt spl veele. Igal järgmisel korral võetakse 1 tilga võrra rohkem kuni 15 tilgani (hommikul 1 tilk, lõunal 2 tilka õhtul 3, järgmisel hommikul 4 jne.) Kui doos 15 tilka on saavutatud, hakatakse 1 tilga haaval vähendama. Jõudes tagasi 1 tilgani võetakse 20 tilga kaupa kuni segu on otsas. Kuuri korrata kord aastas.
* Südame nõrkus või pekslemine. Segada 500g peenestatud kreeka pähkleid, 300g mett, 100g aaloemahla ja kahe väiksema sidruni mahl. Segu võtta 1 spl 3 korda päevas pool tundi enne sööki.
* Hüpertoonia ja unehäirete leevendamiseks juua 10 päeva igal hommikul enne sööki 150ml mineraalvett, millele on lisatud 1 spl mett ja poole sidruni mahl.
* Süüa umbes 70 g mett iga päev 1-2 kuu jooksul. Tugevdab organismi, leevendab südame-veresoonkonna haiguseid, normaliseerib vere koostist, laiendab veresooni ja parandab vereringlust, alandab kolesteroolitaset. Võtta 2 korda päevas suira ja mee segu vahekorras 1/2. Parima tulemuse saamiseks hoida suus täieliku lahustumiseni.
* Kõrge vererõhu korral on abi jõhvikamahla ja mee segust vahekorras 1/1. Segu võtta 1spl 2 – 3 korda päevas kolme kuu jooksul.

Lepaõie poole

* Samuti aitab vererõhku alandada mee ja kreeka pähklite segu. 100g peenestatud kreeka pähkleid segada 60g meega. Võtta kuhjaga teelusikatäis kolm korda päevas 1,5 kuu jooksul.
* Südame isheemiatõve profülaktikaks, infarkti järel või stabiilse stenokardia puhul võtta 2 tugevat teelusikatäit õietolmu päevas 4-6 nädala vältel, peale kuuajalist vahet võib korrata. Samuti on südamehaigetel kasulik tarbida õunapuuõiemett.
* Veresoonte lupjumist aitab pidurdada mee ja küüslaugumahla segu. Segada pool kilo mett 300-st grammist küüslaukudest väljapressitud mahlaga. Segu hoida külmkapis, võtta 1spl 3 korda päevas 5 nädala jooksul. Kui küüslauk üldse ei maitse, võib selle mahla asendada ka sidruni omaga.

  • Kehakaal.

* Organismi puhastamine.
Segada 3 osa mett ja 1 osa veega ning ajada keema. Eemalda vaht ja keedust segades lisada veiniäädikat, kuni pole enam tunda ei magusat ega haput maitset. Võtta 1 spl.3 – 4 korda päevas 3 nädala jooksul.
* 300 g mett segada sama koguse peenestatud selleriga. Segu hoida külmikus ja tarvitada 1spl enne sööki.
* 1 spl Ceyloni kaneeli segada klaasitäie kuuma veega, misjärel lasta kaane all jahtuda. Leigeks muutunud segus lahustada 1 tl mett ning juua sellest pool ära. Teine pool klaasi juua õhtul tühja kõhu peale.
Lisaks kaalu alandavale toimele on see segu ka põletikuvastane ja aitab stabiliseerida veresuhkru taset.

  • Peanahk, juuksed.

* Valmistada segu triiki spl Ceyloni kaneelist, samast kogusest oliivõlist ja kerge kuhjaga spl meest. Kanda peanahale ja loputada maha umbes 15 – 20 minuti pärast. Aitab juuste väljalangemise ja kiilanemise puhul.
* Juuste väljalangemise peatamiseks viilutada sibul tihedalt suletavasse purki, lisada sinna 3sl mett, seejärel valada purki rummi kuni sibulad on kaetud. Hoida segu ööpäev toatemperatuuril, seejärel kurnata sibulad välja. Saadud vedelik hõõruda peanahale ja lasta toimida vannimütsi all vähemalt tund aega, seejärel pesta sooja vee ja pehmetoimelise šampooniga.
* Juuksemask meestele, kel keskeas juuksed hõrenema kipuvad. Vajaliku koguse mee hulka segada hoolikalt 1 munakollane ja masseerida segu peanaha sisse. Tunni aja pärast pesta ilma seebita sooja veega maha.
* Peanaha sügelusest, kestendavast ja punetavast nahast ning kõõmast (seborroiline dermatiit) vabanemiseks määrida ülepäeva peanahale vähese veega lahjendatud mett (10% vesi; 90%mesi). Kolme tunni pärast pesta sooja veega maha. Kuur kestab 4 nädalat, positiivsed tulemused peaks ilmnema juba peale kolmandat protseduuri. Haigusnähtude taasilmnemise vältimiseks teha edaspidi meeprotseduur kord nädalas.
* Segada omavahel 1 muna, 1 sl mett ja 1,5 sl oliiviõli. Masseerida juustesse, katta rätiga ning hoida peas 45 minutit. Teha maski kord nädalas, annab juustele elujõudu ja taastab läike.

  • Varia.
Kanarbikukorjel

* Eesnäärmepõletiku vastu võtta 3 korda päevas segu, kus pooles klaasitäies soojas vees on lahutatud 1tl õietolmu või suira, 1tl mett ja 20 tilka taruvaigutinktuuri.
* Impotentsus või erektsioonihäirete korral tarvitada kuni 1 teelusikatäis suira või õietolmu 3 korda päevas pool tundi enne sööki.
* Und soodustav jook: 200 ml piima, 1 tl mett ja tilk vanilje ekstrakti. Valada klaasitäis piima kastrulisse ja lasta kuumaks, kuid mitte keema. Lisada sellesse vanilje ja mesi, hoolikalt segada ja aeglaselt ära juua.
 
Tagasi ülesse
 

Mesindussaadustega COVID-19 vastu?
Lühike ülevaade ingliskeelsest artiklist, täismahus lugemiseks klikka siia.

Koroonaviirused on rühm RNA-viiruseid, mis põhjustavad inimestel mitmesuguseid hingamisteede haigusi, sealhulgas ülemiste hingamisteede infektsioone (nohu) ja rasket kopsupõletikku. On tuvastatud seitse inimest nakatavat koronaviiruse tüüpi.
COVID‐19 on SARS‐CoV‐2 põhjustatud nakkushaigus, mis mõjutab peamiselt alumisi hingamisteid ning mille tunnused, nagu palavik, köha ja õhupuudus, on sarnased viirusliku kopsupõletikuga.
Esmapilgul tundub mesindussaaduste kasutamine COVID-19 raviks ja/või profülaktikaks üsnagi paljulubav, kõik need omavad head viirusevastast toimet. Lisaks tugevdavad mesindussaadused immuunsüsteemi, on seotud antikehade tootmise esilekutsumisega ning kaasasündinud ja kohanemisel põhineva immuunsuse stimuleerimisega. Mesi, õietolm, taruvaik, toitepiim, vaha ja mesilasmürk on näidanud tugevat toimet raskeid hingamissündroome põhjustavate patogeenide vastu. Lisaks on paljud neist seotud antikehade tootmise esilekutsumise ning kaasasündinud ja adaptiivse immuunsusvastasuse stimuleerimisega.
Mesi. Juba iidsed tsivilisatsioonid kasutasid mett raviotstarbel, vanimad sellekohased andmed pärinevad enam kui viie aastatuhande tagusest ajast. Näiteks kasutati mett bronhiidi, kurguinfektsioonide, kopsupõletiku ja gripi raviks. Mee viirusevastast toimet on seostatud mitmete omadustega, sealhulgas selle osmootse toimega, madala pH ja mitmete looduslike ühendite, nt. vesinikperoksiid, fenoolhapped, flavonoidid ja lüsosüüm, olemasoluga. Viirusvastaste omadustega flavonoide, nagu näiteks kvertsetiin ja selle derivaadid, leidub nii taruvaigus kui ka mees, viimases sisalduvad fenoolühendid on aga mee peamine viirusevastase toimega komponent.
Lisaks koroona suhtes paljulubavale antimikroobsele toimele stimuleerib mesi ka immuunsust, mis võib vähendada uudse koronaviiruse põhjustatud kopsupõletiku raskust. Näiteks suurendas Jaapani vuttidega tehtud katse puhul 22g mee lisamine liitri joogivee hulka linnugripiviiruse H9N2 vastaseid antikehasid.
Taruvaiku ehk proopolist toodavad mesilased taimedelt kogutud ainetest, algmaterjali saavad nad näiteks lehtedelt ja pungadelt. Oma desinfitseerivate omaduste tõttu kasutavad mesilased seda pesaruumi pindade katmiseks, aga ka näiteks lennuava laiuse piiramiseks. On teada juhuseid, kus mesilased on katnud tarru tunginud ja surmatud pisinärilise taruvaiguga vältimaks selle roiskumist. Proopolise koostisse kuuluvad vaigud, vaha, eeterlikud õlid, veidi õietolmu ja hulk erinevaid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas polüfenoolid, flavonoidid, aminohapped, mineraalid, erinevad vitamiinid jne.
Taruvaigu viirusevastane toime on peamiselt seotud fenoolühendite (nt. galangiin, krüsiin, fenoolhape, kaempferool ja kvertsetiin) esinemisega, mis blokeerivad või vähendavad viirusosakeste võimet pindadele kinnituda ja rakkudesse siseneda. Lisaks sellele tõstab taruvaik sarnaselt meega organismi immuunsustaset.
Toitepiim on amm-mesilaste ülalõuanäärmete nõre, mida kasutatakse vaklade toitmiseks. Värvilt valge kuni kollakas, viskoosne ja omapärase mahedalt hapuka maitsega. Toitepiim on kergelt happeline, pH=3,6–4,2 pH, koosneb veest, suhkrutest, valkudest ja lipiididest, samuti sisaldab amino- ja nukleiinhappeid, vitamiine ja mineraalsooli. Mitmed uuringud on näidanud, et mesilasema toitepiim omab märkimisväärset antimikroobset toimet, kombineerituna teiste mesindussaadustega hoiab ära nakatumise gripipuhangute ajal. Võrdluskatsete puhul oli meest, toitepiimast (2%), õietolmust (3%) ja taruvaigust (1%) koosnevat segu kasutanud katserühma patsientide hulgas gripi sagedus 10 korda madalam. Lisaks viirusevastasele toimele turgutab mesilasema toitepiim immuunsüsteemi. Hiirtega läbi viidud uuring puhul jõuti järeldusele, et antikehade tootmine suurenes juba nädala jooksul, kui loomad said toitepiima 0,1ml päevas.
Mesilasvaha on meeldiva lõhnaga keeruline lipiidipõhine orgaaniline ühend, mida eritavad vedelal kujul nooremate töömesilaste vahanäärmed. Mesilasvaha on segu enam kui 300 ühendist, estrid, süsivesinikud, rasvhapped, vitamiinid ja eksogeensed ained, nagu taruvaigu jäägid ja õietolm.
Kuigi mesilasvaha viirusevastast toimet on vähe uuritud, siis paari uuringu tulemusena tundub, et näiteks kasutamisel adenoviiruste vastu on vahal päris head šansid.
Õietolmu peamised koostisosad on valgud, aminohapped, redutseeruvad suhkrud, lipiidid, nukleiinhapped, mineraalid, vitamiinid, foolhape, ensüümid, fütosteroolid, flavonoidid ja orgaanilised karotenoidid. Kärjekannudesse paigutatuna saab piimhappelise käärimise tulemusena õietolmust suir, tunduvalt tõuseb orgaaniliste hapete ja K-vitamiini osakaal. Samuti saab rikutud õietolmuterakesi kattev õhuke tselluloosikiht, mistõttu muutub see inimesele kordades paremini omastatavaks.
Õietolmu on kasutatud profülaktikaks, kuna on tõestatud, et see suurendab inimeste immuunsust. Kuigi mitmes uuringus on kirjeldatud õietolmust saadud ekstraktide antibakteriaalset toimet, pole viirusevastased omadused veel lõplikku kinnitust leidnud. Siiski on paljudel õietolmus ja suiras leiduvatel ühenditel paljulubav toime koroonaviiruste vastu.
Mesilasmürk on värvitu, iseloomuliku lõhna ja kibeda maitsega antibakteriaalne vedelik. Seda toodavad töömesilased ja koosneb mitmetest aktiivsetest komponentidest nagu ensüümid, peptiidid, aminohapped, fosfolipiidid, suhkrud, biogeensed amiinid, lenduvad ühendid, feromoonid ja vesi. Mesilasmürgi madalad kontsentratsioonid (kuni 5 μg / ml) on näidanud näiteks põletikuvastast, antimikroobset ja kasvajavastast toimet. Lisaks stimuleerib mürk inimese regulatiivsete T-rakkude diferentseerumist, mis omakorda tõstab immuunsust SARS-CoV infektsiooni vastu.

Eeltoodust võib järeldada, et mesindussaadused on ammu tuntud oma paljude meditsiiniliste ja farmatseutiliste omaduste poolest. Neil on hea viirusevastane toime ja lootus mesindussaadusi kasutades immuunsüsteemi stimuleerida on vägagi paljulubav. Välja arvatud mesilasmürk, on nad üldjuhul hästi talutavad. Erinevate mesindussaaduste viirusevastane, põletikuvastane ja antioksüdantne toime võib olla kasulik COVID-19 profülaktikas ja isegi ravis, tegeliku efektiivsuse hindamiseks tuleks siiski läbi viia ulatuslikumad kliinilised uuringud.
 
 
Lisaks veel veidi COVID-19 ja mesinduse seostest.
Hiinas Hubei provintsis küsitleti 23. veebruarist kuni 8. märtsini 5115 mesinikku, sealhulgas 723 neist elasid haiguspuhangu epitsentris Wuhanis – kellelgi polnud koroonasümptomeid. Samuti võeti vaatluse alla kohalikud apiterapeudid ja nende patsiendid. Ka neil ei ilmnenud sümptomeid, kuigi mitmed olid otseselt puutunud kokku kinnitatud COVID-19 nakatunutega.
Saksa teadlased on samas mõnevõrra pessimistlikumal seisukohal märkides, et demograafiliste andmete ja paljude muude detailide puudumise tõttu ei pruugi hiinlaste uurimustöö just parima kvaliteediga olla.
Kuigi päris mitmes riigis on tõstatatud küsimus, kas tõesti mesindussaadused, sh. mesilase nõelamine võivad vältida koroonaviirusega nakatumist, pole maailmas hetkel (11.11.2020) veel ühest vastust.

Esitasin vastava päringu ka meie Terviseametile. Vastus oli sõna-sõnalt – “Hetkel andmeid COVID-19 haigestumise kohta mesinikkude seas Terviseametil ei ole.” Kuidas seda lauset nüüd tõlgendada, kas Terviseametil ei ole vastavaid andmeid või kinnitavad teadaolevad andmed, et mesinikke nakatunute hulgas pole?
Tugevat tervist! 🙂
 
Tagasi ülesse