Viimati lisatud

Vältimaks korduvkülastajate ekslemist kodulehel jõuavad kõik uuendused esialgu siia.
 

 
Mesindussaadustega COVID-19 vastu?
Lühike ülevaade ingliskeelsest artiklist, täismahus lugemiseks klikka siia.

Koroonaviirused on rühm RNA-viiruseid, mis põhjustavad inimestel mitmesuguseid hingamisteede haigusi, sealhulgas ülemiste hingamisteede infektsioone (nohu) ja rasket kopsupõletikku. On tuvastatud seitse inimest nakatavat koronaviiruse tüüpi.
COVID‐19 on SARS‐CoV‐2 põhjustatud nakkushaigus, mis mõjutab peamiselt alumisi hingamisteid ning mille tunnused, nagu palavik, köha ja õhupuudus, on sarnased viirusliku kopsupõletikuga.
Esmapilgul tundub mesindussaaduste kasutamine COVID-19 raviks ja/või profülaktikaks üsnagi paljulubav, kõik need omavad head viirusevastast toimet. Lisaks tugevdavad mesindussaadused immuunsüsteemi, on seotud antikehade tootmise esilekutsumisega ning kaasasündinud ja kohanemisel põhineva immuunsuse stimuleerimisega. Mesi, õietolm, taruvaik, toitepiim, vaha ja mesilasmürk on näidanud tugevat toimet raskeid hingamissündroome põhjustavate patogeenide vastu. Lisaks on paljud neist seotud antikehade tootmise esilekutsumise ning kaasasündinud ja adaptiivse immuunsusvastasuse stimuleerimisega.
Mesi. Juba iidsed tsivilisatsioonid kasutasid mett raviotstarbel, vanimad sellekohased andmed pärinevad enam kui viie aastatuhande tagusest ajast. Näiteks kasutati mett bronhiidi, kurguinfektsioonide, kopsupõletiku ja gripi raviks. Mee viirusevastast toimet on seostatud mitmete omadustega, sealhulgas selle osmootse toimega, madala pH ja mitmete looduslike ühendite, nt. vesinikperoksiid, fenoolhapped, flavonoidid ja lüsosüüm, olemasoluga. Viirusvastaste omadustega flavonoide, nagu näiteks kvertsetiin ja selle derivaadid, leidub nii taruvaigus kui ka mees, viimases sisalduvad fenoolühendid on aga mee peamine viirusevastase toimega komponent.
Lisaks koroona suhtes paljulubavale antimikroobsele toimele stimuleerib mesi ka immuunsust, mis võib vähendada uudse koronaviiruse põhjustatud kopsupõletiku raskust. Näiteks suurendas Jaapani vuttidega tehtud katse puhul 22g mee lisamine liitri joogivee hulka linnugripiviiruse H9N2 vastaseid antikehasid.
Taruvaiku ehk proopolist toodavad mesilased taimedelt kogutud ainetest, algmaterjali saavad nad näiteks lehtedelt ja pungadelt. Oma desinfitseerivate omaduste tõttu kasutavad mesilased seda pesaruumi pindade katmiseks, aga ka näiteks lennuava laiuse piiramiseks. On teada juhuseid, kus mesilased on katnud tarru tunginud ja surmatud pisinärilise taruvaiguga vältimaks selle roiskumist. Proopolise koostisse kuuluvad vaigud, vaha, eeterlikud õlid, veidi õietolmu ja hulk erinevaid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas polüfenoolid, flavonoidid, aminohapped, mineraalid, erinevad vitamiinid jne.
Taruvaigu viirusevastane toime on peamiselt seotud fenoolühendite (nt. galangiin, krüsiin, fenoolhape, kaempferool ja kvertsetiin) esinemisega, mis blokeerivad või vähendavad viirusosakeste võimet pindadele kinnituda ja rakkudesse siseneda. Lisaks sellele tõstab taruvaik sarnaselt meega organismi immuunsustaset.
Toitepiim on amm-mesilaste ülalõuanäärmete nõre, mida kasutatakse vaklade toitmiseks. Värvilt valge kuni kollakas, viskoosne ja omapärase mahedalt hapuka maitsega. Toitepiim on kergelt happeline, pH=3,6–4,2 pH, koosneb veest, suhkrutest, valkudest ja lipiididest, samuti sisaldab amino- ja nukleiinhappeid, vitamiine ja mineraalsooli. Mitmed uuringud on näidanud, et mesilasema toitepiim omab märkimisväärset antimikroobset toimet, kombineerituna teiste mesindussaadustega hoiab ära nakatumise gripipuhangute ajal. Võrdluskatsete puhul oli meest, toitepiimast (2%), õietolmust (3%) ja taruvaigust (1%) koosnevat segu kasutanud katserühma patsientide hulgas gripi sagedus 10 korda madalam. Lisaks viirusevastasele toimele turgutab mesilasema toitepiim immuunsüsteemi. Hiirtega läbi viidud uuring puhul jõuti järeldusele, et antikehade tootmine suurenes juba nädala jooksul, kui loomad said toitepiima 0,1ml päevas.
Mesilasvaha on meeldiva lõhnaga keeruline lipiidipõhine orgaaniline ühend, mida eritavad vedelal kujul nooremate töömesilaste vahanäärmed. Mesilasvaha on segu enam kui 300 ühendist, estrid, süsivesinikud, rasvhapped, vitamiinid ja eksogeensed ained, nagu taruvaigu jäägid ja õietolm.
Kuigi mesilasvaha viirusevastast toimet on vähe uuritud, siis paari uuringu tulemusena tundub, et näiteks kasutamisel adenoviiruste vastu on vahal päris head šansid.
Õietolmu peamised koostisosad on valgud, aminohapped, redutseeruvad suhkrud, lipiidid, nukleiinhapped, mineraalid, vitamiinid, foolhape, ensüümid, fütosteroolid, flavonoidid ja orgaanilised karotenoidid. Kärjekannudesse paigutatuna saab piimhappelise käärimise tulemusena õietolmust suir, tunduvalt tõuseb orgaaniliste hapete ja K-vitamiini osakaal. Samuti saab rikutud õietolmuterakesi kattev õhuke tselluloosikiht, mistõttu muutub see inimesele kordades paremini omastatavaks.
Õietolmu on kasutatud profülaktikaks, kuna on tõestatud, et see suurendab inimeste immuunsust. Kuigi mitmes uuringus on kirjeldatud õietolmust saadud ekstraktide antibakteriaalset toimet, pole viirusevastased omadused veel lõplikku kinnitust leidnud. Siiski on paljudel õietolmus ja suiras leiduvatel ühenditel paljulubav toime koroonaviiruste vastu.
Mesilasmürk on värvitu, iseloomuliku lõhna ja kibeda maitsega antibakteriaalne vedelik. Seda toodavad töömesilased ja koosneb mitmetest aktiivsetest komponentidest nagu ensüümid, peptiidid, aminohapped, fosfolipiidid, suhkrud, biogeensed amiinid, lenduvad ühendid, feromoonid ja vesi. Mesilasmürgi madalad kontsentratsioonid (kuni 5 μg / ml) on näidanud näiteks põletikuvastast, antimikroobset ja kasvajavastast toimet. Lisaks stimuleerib mürk inimese regulatiivsete T-rakkude diferentseerumist, mis omakorda tõstab immuunsust SARS-CoV infektsiooni vastu.

Eeltoodust võib järeldada, et mesindussaadused on ammu tuntud oma paljude meditsiiniliste ja farmatseutiliste omaduste poolest. Neil on hea viirusevastane toime ja lootus mesindussaadusi kasutades immuunsüsteemi stimuleerida on vägagi paljulubav. Välja arvatud mesilasmürk, on nad üldjuhul hästi talutavad. Erinevate mesindussaaduste viirusevastane, põletikuvastane ja antioksüdantne toime võib olla kasulik COVID-19 profülaktikas ja isegi ravis, tegeliku efektiivsuse hindamiseks tuleks siiski läbi viia ulatuslikumad kliinilised uuringud.
 
 
Lisaks veel veidi COVID-19 ja mesinduse seostest.
Hiinas Hubei provintsis küsitleti 23. veebruarist kuni 8. märtsini 5115 mesinikku, sealhulgas 723 neist elasid haiguspuhangu epitsentris Wuhanis – kellelgi polnud koroonasümptomeid. Samuti võeti vaatluse alla kohalikud apiterapeudid ja nende patsiendid. Ka neil ei ilmnenud sümptomeid, kuigi mitmed olid otseselt puutunud kokku kinnitatud COVID-19 nakatunutega.
Saksa teadlased on samas mõnevõrra pessimistlikumal seisukohal märkides, et demograafiliste andmete ja paljude muude detailide puudumise tõttu ei pruugi hiinlaste uurimustöö just parima kvaliteediga olla.
Kuigi päris mitmes riigis on tõstatatud küsimus, kas tõesti mesindussaadused, sh. mesilase nõelamine võivad vältida koroonaviirusega nakatumist, pole maailmas hetkel (11.11.2020) veel ühest vastust.

Esitasin vastava päringu ka meie Terviseametile. Vastus oli sõna-sõnalt – “Hetkel andmeid COVID-19 haigestumise kohta mesinikkude seas Terviseametil ei ole.” Kuidas seda lauset nüüd tõlgendada, kas Terviseametil ei ole vastavaid andmeid või kinnitavad teadaolevad andmed, et mesinikke nakatunute hulgas pole?
Tugevat tervist! 🙂
 

 
Tagasi ülesse